Eile oli see kauaoodatud päev, mil minust sai lõplikult viljandlane. Kas just lõplikult-lõplikult, kuid järgmised 4 aastat kindlasti. Esimesed kuu aega sellest perioodist on küllaltki erilised, sest korterisse saame kolida alles septembri lõpus ning nii kaua elan mina ühikas ja Udo Pärnus. Kuigi koolini on veel aega, otsustasin sellest kuust maksimumi võtta ja juba varakult sisse kolida.
Tegelikult kolisin sisse juba reedel, pakkisin end lahti ning veetsin siin kohe ka oma esimese öö. Esmamulje oli muidugi kustumatu. Miks? Sest koht, kus ma elan näeb välja selline:
Kui minu ettekujutuses oli käesolev nädal täis suhtlust ja ootusärevaid tudengeid, kes koos ühikas chillivad, tutvuvad ja linna avastavad, siis reaalsus oli veidi teine. Esimesel ööl jäi siia peale minu vaid üks (!) noormees ja võid vaid ette kujutada, kui kõle võib selline suur ja vana maja olla. Eks vanemate kursuste tudengid hirmutasid mind juba varakult kummitusjuttudega ära ka, kuid selles majas saaks nii mõnegi õuduka filmida. Koridori tuli on liikumisanduriga ja läheb tavaliselt tööle alles siis kui ma juba poole koridori peal olen, algselt oli veidi kõhedusttekitav küll. Kõikidele akendele on kiled ette tõmmatud ja kuna elan siin kokku vaid ühe kuu, siis tõenäoliselt ma ei saagi teada, mis vaade mu aknast avaneb. Remont ise peaks lõppema novembris, päris unfortunate.
Toaga on vist vedanud, sest kui kursakaaslased oma kaste toomas käisid, piilusin paari tuppa sisse ka ja nii palju kappe, kui mul, pole seni veel kellelgi olnud. Mõlemale on eraldi öökapp, kirjutuslaua sahtlid ja suur seinakapp, lisaks veel voodialune, kuhu sain kohvri ja kastigi lükata. Tühjast toast sai kaltsuvaiba ja pleediga päris okei koha tekitada. Kuna olen ka teises Viljandi ühikas paar ööd viibinud, siis olen pigem positiivselt üllatunud, sest igal toal on eraldi WC (teises on koridoris ühine dušinurk ja tualett) ning tundub, et seinad kostavad oluliselt vähem läbi. Väiksemas majas kuulsin oma toast ära, kui keegi WCs soristas ja mu tuba ei olnud isegi seal kõrval mitte.
Kuna rahvast on ülivähe, siis ühest küljest on mõnus ja vaikne, kogu köök on minu päralt ja praeguste elanikega saab oluliselt vahetumalt suhelda kui rahvasummas. Natuke isegi pelgan seda aega, mil kõik elust kihama hakkab, tõenäoliselt septembris enne välja kolimist rahu ja vaikust ei saagi. Korterisse kolimine saab peale sellist kuud üks eriline luksus olema – mina, Udo ja kaks suurt tuba, mida kellegi teisega jagama ei pea, köögist rääkimata. Appi, ma pole veel midagi kellegagi jaganudki, kuid juba igatsen privaatsust taga 😀 Ju siis pikad reisid ja senised elutingimused on oma jälje jätnud.
https://www.instagram.com/p/BYVQFGtDnAd/?taken-by=lottudo
Seekord jäi pakkimine väga viimasele minutile. Nädal enne kolimist oli kohvris vaid kolm asja: kaks lauamängu ja rätik. Praegu, mil mul on siin kaasas 3 lauamängu, tundub seda niivõrd vähe, et ootan juba aega, mil me kogu oma kollektsiooni Viljandisse kolime. Päriselt hakkasin pakkima tükkmaad hiljem, viimasel õhtul ja peale paari tundi omaette askeldamist leidis Udo mind kastide ja kotti minemist ootavate asjade vahelt magamas… Raske töö see kolimine!
https://www.instagram.com/p/BYX5–5Dziq/?taken-by=lottudo
Kas Sa nõustud arvamusega, et ühikaelu on miski, mis tuleb kõigil vähemalt kord elus ära proovida? Miks (mitte)?
Lottudo Blog 
Jep, ühikaelu on asi, mis kindlasti tuleb oma naha peal kogeda. Ma sain oma ühika kogemuse Viljandist 21 km edasi edasi Õisus. Elu parimad ja lahedamad 2 aastat olid seal. Klassiõdedega oleme muljetanud, et tegelikult see oligi viimane parim ja lebom aeg, sest peale seda hakkas see päris elu ju peale. Igatahes mõnusat ühika elamust ja Viljandi on selles osas väga mõnus ning hubane koht.
MeeldibMeeldib
Olen elanud (kunagi ammu) mõlemas ühikas. Väiksemas oli seal elutsevate tudengite vahel rohkem läbikäimist, suuremas oli kuidagi vaiksem. Väiksemas oli mõnus kamin, aga suuremas imeline vaade Viljandi järvele (osades kolmanda ja teise korruse tubades ja köögis).
Viljandis on mõnus, naudi seda aega.
PS. Lossimägedes on päris tore sügisõhtutel kiikumas käia.
MeeldibMeeldib
Ooo, väga lahe! Seni ise kiikuma pole jõudnud, kuid uus kiik tahab sisse kiikumist tõesti 😛
MeeldibLiked by 1 person