Teine päev Kaplinnas – sebrapasteet!

Tere hommikust! Alanud on meie kolmas päev Kaplinnas, kuid enne päevatoimetuste juurde jõudmist jagan muljeid eilsest päevast. Oleksime pidanud minema päevasele väljasõidule vaalu, delfiine, hülgeid, pingviine ja haisid otsima, kuid kehvade ilmaolude tõttu tõsteti seiklus kolmapäevale. See tähendas, et meil oli terve päev omapäi ringi jalutamiseks ning alustasime lähimate poodide uudistamisega. Continue reading “Teine päev Kaplinnas – sebrapasteet!”

Advertisements

Esimene õhtu Aafrikas – seif, mis ei avane

This is Africa! Mul on nii hea meel, et ma lõpuks siia poole maakera jõudsin – kõik on lihtsalt imeline. Kümne siin viibitud tunni jooksul oleme kohtunud nii mõnegi kohalikuga ja seni on 100% neist väga positiivse mulje jätnud. Teiste inimeste juttude põhjal oli jäänud mulje justkui klienditeenindusest ei teata siin midagi, kuid esimese päeva kogemus näitab midagi muud. Kõik on nii sõbralikud ja tundub, et ka motiveeritud. Continue reading “Esimene õhtu Aafrikas – seif, mis ei avane”

24h lennukeid ja lennujaamu – SURVIVED!

Tere õhtust! Peale küllaltki väsitavat reisi leidsin lõpuks mahti arvuti lahti võtta ning kuigi reis alles täna/eile algas, on mul juba päris palju jagada. Nende üheksa siin veedetud tunni jooksul oleme nautinud maitsvat kohalikku toitu, reisiväsimust une abil vähendanud ning kaotanud ära ka seifikoodi, kus kõik meie väärtasjad sees on. Nii lühikese aja kohta on värvikaid seiku juba küllaltki palju olnud ning hetkel tundub Kaplinn küll ühe ülimalt mõnusa kohana. Continue reading “24h lennukeid ja lennujaamu – SURVIVED!”

Ma võitsin reisi Lõuna-Aafrika Vabariiki!!!

2Vahel tundub mulle, et mul on lihtsalt uskumatu õnn. Loosiõnn naeratab mulle üpris tihti ning paljud ettevõtmised või unistused täituvad suuremal või väiksemal määral ajapikku ise. Eks muidugi teen nende nimel ka teadlikke samme, kuid alati on justkui mingi väike tõuge kuskilt mujalt veel juurde tulnud. Nii juhtus ka seekord ning endale ootamatult sai ühest video üles laadimisest miskit suurt ja tähenduslikku. Continue reading “Ma võitsin reisi Lõuna-Aafrika Vabariiki!!!”

Tuleb tõdeda, et arvustust ei olegi nii kerge kirjutada…

2

Enam kui kaks aastat tagasi valiti mind kultuur.info portaali kultuurikriitikute programmi, tänu millele avanes mul võimalus vaadata mitmeid teatrietendusi, neid arvustada ning hiljem avaldati need kultuur.info blogis. Peale mõningast pausi pakuti arvustamiseks taas ühte kodulinnas asuvat teatrietendust ning hetkegi kõhklemata võtsin selle vastu. Kuigi olen osalenud kultuurikriitiku koolitusel ja varemgi kirjutanud, osutus arvustuse kirjutamine oodatust keerulisemaks.  Continue reading “Tuleb tõdeda, et arvustust ei olegi nii kerge kirjutada…”

Kuidas tudengina kõht täis saada? Mine marti jooksma!

2

Eilne mardilaupäev on minu sõprade Facebookipostitusi vaadates päris palju kõneainet pakkunud ning on nii neid, kes said mardijooksust (või võõrustamisest) osa, kui ka neid, kes ei teadnud päeva tulekust midagi. Seda, et mardipäev kätte jõudnud on, teadsin ma küll, kuid päeva esimesel poolel ei teadnud ma veel, et minagi lohvakad riided selga tõmban ja õhtul kursaõdedega viljandlastele õnne jagama lähen. Kui tasuv on üks mardijooks ning kas tudengeid üldse lastakse uksest sisse? Continue reading “Kuidas tudengina kõht täis saada? Mine marti jooksma!”

Ühikaelu, siit ma tulen ehk kolisime Udoga lahku

2

Eile oli see kauaoodatud päev, mil minust sai lõplikult viljandlane. Kas just lõplikult-lõplikult, kuid järgmised 4 aastat kindlasti. Esimesed kuu aega sellest perioodist on küllaltki erilised, sest korterisse saame kolida alles septembri lõpus ning nii kaua elan mina ühikas ja Udo Pärnus. Kuigi koolini on veel aega, otsustasin sellest kuust maksimumi võtta ja juba varakult sisse kolida. Continue reading “Ühikaelu, siit ma tulen ehk kolisime Udoga lahku”

Meie kogemus: nädala söök prügikastist

3

Nagu paljud teist juba teavad, veetsime me enamiku eelmisest aastast Euroopas reisides. Oma 8-kuu pikkuse hääletamisretke jooksul elasime koos väga erinevate inimeste ja perekondadega. Meie tegime nende heaks kuskil 5h päevas tööd ja vastutasuks saime peavarju ja täis kõhu. Saksamaal saime veidi teistsuguse elamuse: meie võõrustaja tarbis vaid toortoitu ehk ei kuumutanud mitte midagi ning pooljuhuslikult tuli välja ka see, et pool meie toidulauast oli pärit supermarketite prügikastidest, mida õhtupimeduses tühjendamas käidi. Continue reading “Meie kogemus: nädala söök prügikastist”

Nõusolek antud – elundidoonoriks!

2

Olen juba üle aasta või paar teadnud, et ükskord tuleb kätte see päev, mil annan allkirja oma elundite loovutamiseks. Kuna veredoonorlus on minu foobia tõttu veel kättesaamatu unistus, siis on elundidoonorlus heaks alternatiiviks. Paar päeva tagasi allkirjastasingi Digilugu portaali vahendusel elundidoonorluse tahteavalduse, mis tähendab, et sobivuse korral on mu organid justkui varuosadeks mõnele abivajajale.  Continue reading “Nõusolek antud – elundidoonoriks!”

Kuidas minu sisemisest Grinchist jõuluingel sai ehk jõuluvihkajast jõuluootajaks?!

Terve oma teadliku elu olen pidanud jõule millekski, mida võiks parema meelega vältida. Põhjuseid, miks 24. detsember vahele jätta, tundus olevat lugematult ning neid, kes jõule ootasid (lapsed välja arvatud), pidasin automaatselt kingimaiateks materialistideks. Minu arusaam jõuludest muutus alles mõned päevad tagasi peale seda, kui veetsin pühad Udo perega. See oli esimene aasta, mil mul oli tõesti hea meel kingikotti lunastada ning mil ma nägin, et suured, soojad ja hoolivad pered ei olegi müüt. Continue reading “Kuidas minu sisemisest Grinchist jõuluingel sai ehk jõuluvihkajast jõuluootajaks?!”