Ma võitsin reisi Lõuna-Aafrika Vabariiki!!!

Vahel tundub mulle, et mul on lihtsalt uskumatu õnn. Loosiõnn naeratab mulle üpris tihti ning paljud ettevõtmised või unistused täituvad suuremal või väiksemal määral ajapikku ise. Eks muidugi teen nende nimel ka teadlikke samme, kuid alati on justkui mingi väike tõuge kuskilt mujalt veel juurde tulnud. Nii juhtus ka seekord ning endale ootamatult sai ühest video üles laadimisest miskit suurt ja tähenduslikku.

Nädal-kaks tagasi sain kõne Ferratumilt ja nad teatasid, et olen osutunud nende kampaania võitjaks. Nimelt võtsin osa Ferratum Outdo Yourself kampaaniast, laadisin nende lehele üles video, kus rääkisin oma (ja mu vanaisa unistusest) ja lõpuks valis žürii mind üheks kolmest õnnelikust, kelle unistus ka teoks tehakse. Minu videot näed SIIT.

Unistusi on mul muidugi rohkem, kuid see tundus täpselt õige hetk, et oma vanaisale antud lubadus teoks teha. Ta oli mulle mitmeid kordi rääkinud, et kui ta tervis veel lubaks, reisiks ta Kaplinna ja mina omakorda lubasin talle päris mitu aastat tagasi, et reisin sinna tema eest. Vanaisa on mulle juba lapsepõlvest peale üks kõige olulisemaid inimesi olnud, pühendasin oma esimese luulekogumiku ilma ühegi kõhkluseta talle ja ta on ka üks mu peamiseid Pärnusse sõitmise põhjuseid. Tunnen temaga mingit erilist sidet ja tahan talle anda tagasi vähemalt sama palju kui tema mulle andnud on. Hetkel tundub küll, et selle reisi võiduga on taas tema mulle paljupalju andnud.

Kohe kui ma võidust teada sain, haarasin ma oma jope ja jooksin terve tee vanaisa juurde, et talle uudist teatada. Näitasin talle meie videot ning teatasin peale seda ka võidust. Nii südamlik hetk! Ta lihtsalt haaras mu käe oma sooja pihku ja võitles pisaratega, olles sõnade leidmisega raskustes. Uskumatu, et üks reis võib kellegi jaoks nii palju tähendada kui ta ise sinna reisile ei lähe. Tema jaoks on täiesti piisav ka see kui mina Kaplinnas nähtut ja kogetut vahendan, oma veri ja oma suguvõsa siiski. Nüüd ongi minu eesmärgiks panna kokku täpselt selline reisikava, mis ühendaks nii tema huvid ja soovid kui ka minu enda unistused. See saab olema üks mõnus mix kohalikust elust, Aafrika metsikust loodusest, heast toidust ja erinevatest seiklustest. Ootan juba huviga kohalikku turukogemust, et vanaisale mõni ehe Aafrika meene tuua, mille abil mõtetes edaspidigi Kaplinna rännata.

Hetkel on Kaplinna reisimiseks üks halvemaid aegu veekriisi tõttu – nimelt prognoositi, et käesoleva aasta aprillis saab Kaplinnast maailma esimene suurlinn, mis veest “tühjaks” jookseb. Tänu pikale põuale on linna veevarud kriitiliselt madalad ja iga päev arvutatakse välja The Zero Day, millal kraanid kodanike jaoks kinni keeratakse puhast vett saaks seejärel vaid elavas järjekorras seistes kindlate liitrite kaupa. Õnneks paar päeva tagasi teatati uudistes, et kuupäev on lükkunud edasi mai keskpaika ning kes teab, võib-olla laheneb kriis valutult ning vesiselt.

Kiire raamatusoovitus ka: paar kuud tagasi tuli Petrone kirjastusel välja Gertrud Talviku kirjutatud raamat “Minu Lõuna-Aafrika Vabariik”. Olen sellest umbes kaks kolmandikku läbi lugenud ning see on nii põnev, et seda on lausa raske käest ära panna. Ta elas ja õppis Kaplinnas ning annab väga ehedalt edasi sealset elu ja kohati tundub küll, et tegu on filmi, mitte päriseluga. Autoröövid, relvaga ähvardamised ja rassidevahelised koos eksisteerimise püüdlused avavad Gertrudi sõnade läbi justkui täiesti uue maailma.

Mis on Sinu unistus, mille täitumist ootad enim?