3

Nagu paljud teist juba teavad, veetsime me enamiku eelmisest aastast Euroopas reisides. Oma 8-kuu pikkuse hääletamisretke jooksul elasime koos väga erinevate inimeste ja perekondadega. Meie tegime nende heaks kuskil 5h päevas tööd ja vastutasuks saime peavarju ja täis kõhu. Saksamaal saime veidi teistsuguse elamuse: meie võõrustaja tarbis vaid toortoitu ehk ei kuumutanud mitte midagi ning pooljuhuslikult tuli välja ka see, et pool meie toidulauast oli pärit supermarketite prügikastidest, mida õhtupimeduses tühjendamas käidi.

Saksamaal on supermarketite prügikastidest toidu otsimine tegelikult küllaltki tuntud ning inglise keeles on selle kohta ka eraldi väljend – dumpster diving. Paar aastat tagasi olin ühele sakslannale Euroopa Vabatahtliku Teenistuse (EVS) raames mentoriks ja tookord ta rääkis mõningaid lugusid, kuidas tal üks klassiõde mõni hommik kooli mitu kasti jogurteid tõi, mis olid käesoleva kuupäevaga ja pärit kaupluse prügikastist. Kuulsin sellisest tarbimisharjumusest tookord esmakordselt ning olin mõnevõrra üllatunud, kuid kuna tegu on ju pakendatud tootega, mis justkui säilib ka, siis ega ma sellest rohkemat ei arvanudki.

IMG_20151021_190514
Udo teolt tabatud

Oma hääletamisretke käigus elasime umbes kuu aega Saksamaal, sellest omakorda nädalakese mehega, kes meid dumpster divinguga veidi tuttavamaks tegi. Püüdsime täieliku kogemuse saamiseks perede toitumisharjumusi jälgida ning sel nädalal sai meile veidi tuttavamaks toortoit (põhiliselt vaid smuutid, pähklid ja juurikad). Meile, kes me oleme harjunud sööma kõike ja sealjuures ka liha, oli toortoitumine omamoodi väljakutse ja kuigi me ei järginud sajaprotsendiliselt reegleid ja sõime alati juurde ka saia-leiba, olid nädala lõpuks energiajäägid üsna nullilähedased. See omakorda tähendas, et hakkasime otsima aina tuttavamat toitu ja kuna samas majas elasid ka mehe vanemad, kes toitusid meie mõistes normaalselt, hakkas meie toidulaud pigem nende omaga ühtima.

Ühel õhtul mainis mees, et ta läheb poeringile ja kutsus meid ka kaasa. Korralikud supermarketid asusid 0,5h-pikkuse autosõidu kaugusel ja loomulikult läksime me kaasa, ümbruskonda ja lähedal olevaid linnu polnudki me veel näinud. Ma enam ei mäletagi, kas see, et shopping tähendas tema jaoks eelkõige prügikastide tühjendamist, selgus autosõidu ajal sellest rääkides või poe taha jõudes, aga meile tuli see paraja üllatusena. Parkisime auto supermarketi taha, mees võttis kastid toidu jaoks välja ja pakkus meile kindaid juhuks kui me soovime aidata. Peale ta midagi ei surunud, kuid aitasime käeulatusse jäävate juurikatega küll.

IMG_20151025_115346
Päeva saak

Kusjuures nii puhtaid prügikaste kui seal, pole ma mujal näinud. Jäi selline mulje nagu neid pestaksegi päevas mitu korda selleks, et õhtused prügikastitühjendajad ikka huvitatud oleks. Toit ise oli aga seinast seina: oli puu- ja juurvilju, mis olid lömastatud, kuid valdav osa oli lihtsalt välimuse poolest poelettidelt ebaatraktiivsuse pärast kõlbmatud. Viimaste hulka kuuluvad käiteks banaanid, mis korjatakse lettidelt juba esimeste pruunikate laikude tekkimisel, kuid ära koorides on täiesti ilusad ja söödavad. Küllaltki palju oli ka pakendatud kaupa nagu avokaadokorvikesed või lehtsalatid.

Selle retkega käisime kolme erineva toidupoe taga, mis kõik olid meie võõrustajale juba tuttavad. Ta rääkis, kuidas osad kauplused on hakanud aedu ette ehitama või turvamehi palkama, kuid see ei paistnud teda takistavat. Nimelt viimane peatus oligi ühe poe taga, mille prügikastide ala oli piiratud umbes kahe meetri kõrguse metallaiaga. Tundub, et see aed polnud piisavalt kõrge, sest enne kui me autost välja saime, oli ta juba kaasa võetud kastile astunud ja ronis üle aia. Teisel pool aeda oli kaks rohelist prügikasti, mõlemad ääreni saiakesi täis. Kui varasemalt ei osanud ma väga seisukohta võtta, siis seal pagariäri taga tundsin ma küll, kuidas see kõik mulle ühtäkki vastumeelseks muutus. Okei, banaani sa koorid veel ära ja muud juurviljad saab lisaks koorimisele veel korralikult läbi pesta, aga pakendamata (!) saiaga ei tee peale kuumutamise ju küll midagi. Selles majapidamises polnud kuumutamine ka väga soositud tegevus, mis hämmastas mind veelgi enam.

IMG_20151022_091712
Ära visatavate (ja sealjuures võrdlemisi korralike) puu- ja juurviljade hulk on muljetavaldav 

Ühest küljest on mul hea meel, et täiesti söömiskõlblikud puu- ja juurviljad prügimäel ei lõpeta, kuid teisest küljest sõin ma peale seda silmiavardavat kogemust selles majas minimaalselt ja üsna valivalt. Mango maitse küll ei muutu ainuüksi tänu sellele, et ta paar tundi kuskil prügikastis kükitanud on, kuid alateadvus on prügikasti seostanud pigem ebahügieenilisuse ja kõlbmatute toiduainetega ja paratamatult läksid söömisega alustades esmalt mõtted just prügile. Muide, Prantsusmaal on ebastandardsete puuviljade jaoks tehtud eraldi lett ja soodustus, teised riigid võiks samuti sellest eeskuju võtta ja prügikasti rändavad viljad hoopis soodsa hinnaga tahetuks muuta.

Intermarche kampaania: http://itm.marcelww.com/inglorious/

Kuidas suhtud dumpster diving’usse Sina? Oleksid valmis oma järgmise nädala menüü prügikastileidudest valmistama?

6 thoughts on “Meie kogemus: nädala söök prügikastist

    1. Ei ole küll, jah. Seetõttu meie võõrustaja ise neid ei söönudki, vaid võttis neid selleks, et vabatahtlikel kõht täis saaks. Meile, kelle jaoks toortoit organismi nädalaga segi keeras, oli see ainus nn erandlik toit, toortoiduarmastajaid meist ei õnnestunud teha. 😀

      Meeldib

  1. Põhiliselt tundub see ikka ajudes kinni olevat, et ei julge prügikastist asju välja võtta. Minu kogemus ütleb, et kortermaja kastist võib leida endale riietuse selga, kõik muu eluks tarviliku ja hulgaliselt retrostaffi peale selle. Inimesed on paksud, lollid, laisad ja rumalad. Seriaalide vahtimise ja mõttetu töö rühmamise asemel võib hoopis lõbusamalt elada.

    Meeldib

    1. Eks ilmselt ongi. Iseasi, kas selline elustiil kõikidele sobib ja see pikemas plaanis ära tasub. Mina isiklikult eelistan igal ajal töö tegemist, mitte prügikastileidudest sõltumist.

      Meeldib

  2. Väga huvitav lugemine. Polnud ise sellisest asjast kuulnud. Teadsin küll, et mõnes kohas selline toit, mis hakkab juba aeguma, annetatakse kuskile. Meil ju hoitakse prügikaste lukus ja keelatud on kellelegi seda ära visatavat saiakest või tomatit anda. Lisaks prügikastid tavaliselt pole nii puhtad ka meil, et tahaks sinna midagi võtma minna. Teistsugustes oludes, kes teab, võib-olla teeksin isegi nii, kuigi pakendamata saiakesi nt küll ei tahaks võtta. 🙂

    Meeldib

    1. Kui ma ei eksi, siis Saksamaal on samamoodi keelatud riknema hakkavat toitu edasi anda ja kuna prügikastid asuvad poe territooriumil, siis legaalne see ei ole. Samas kes teab, äkki poed meelega pigistavad silma kinni – neil ju prügi äravedu soodsam kui kastid õhtuks pooltühjad!

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s